Sri Lanka puuviljad

 

Olen nüüd tagasi paradiisisaarelt Sri Lankalt! :) Päikselisel maal ei tule mahti võtta kätte iPad ja kirjutama hakata - nii palju muud on teha ja avastada. Selle postituse pühendan Sri Lanka puuviljadele. 

Troopilisel saarel on imelihtne toituda vaid puuviljadest. Kohalikud, orgaanilised, päikese all valminud, otse puu otsast, rohkelt sordi valikuid - minu jaoks oli see unistuse täitumine. Puuviljad on kõikjal ja kasvavad ise ehk ei vaja keemiliste ainetega poputamist. Kookosed, banaanid, ananassid, mangod, papaiad, avokaadod, rambutanid ja igasugused muud eksootilised viljad on aedades tavapärased. Tegelikult leiab vilju igalpool, kus puul on võimalik kasvada. Ka täiesti metsikutel maalappidel õitsesid mangopuud.
Vähesed mangopuud kandsid vilja, kuna hooaeg hakkab kevadel ja seega oli kohata õitsemisjärgus puid. Uskumatu, aga oli viljapuid, mis olid mitmekümne meetri kõrgused. Kookospalmid on sama tavalised kui meil männid ja kuused. Hikkaduwas rongi pealt maha astudes vaatasid juba rongipeatuses mitmed banaanikobarad vastu.

Meie villa oli ümbritsetud loodusega ning oma aias kookosraksus käimine oli omamoodi kogemus - kohalikelt saadud nipid kookose kätte saamiseks ja lõikamiseks olid hindamatud. Aed pakkus erinevaid sorte, näiteks joogiks sobivaid kuningkookosi, mille vesi on ideaalne nauding (maitses paremini kui kraanivesi) ja sisu pehme & kergelt magus.

Samuti kasvas ka rohkema viljalihaga kookosi, mida kohalikud kokkamisel kasutavad. Mulle meeldis neid niisamuti süüa, mis nende jaoks aga kummaline tundus. Kookosed maitsevad seal hoopis meeldivamalt. Olen pungil uutest teadmistest kookoste kohta, kuigi kohalikud on ikka täielikud kookoste professionaalid. Eluaegseid kogemusi naljalt ei ületa :)

 

Eestis oli poest saadav Cavendishi banaan ära tüüdanud, kuid Sri Lankal õnnestus mul banaanide vastu taas huvi tekkida. Valikut oli rohkelt - butter banana, sugar banana, lemon banana, red banana jne. Minu lemmikuks oli lemon & sugar banaanid. Lemon banaanid maitsesid värskendavalt ning sugar banaanid loomulikult väga magusalt. Ja nad on seal nii armsad pisikesed! Kuigi neil kasvab ka rhino horn banana, mis on julgelt üle 30 cm pikk. Maitsest ei olnud ma nii vaimustatud, kuid võib-olla oli asi just konkreetses banaanis. Tavapärane banaani kilohind on ca 0.50 eurosenti. Oleneb, kus kohas ost sooritada ja millist sorti soovida. Punane banaan on sealgi kallim.

Mangosid sain siiski nautida ja mitmeid sorte, olenemata puuduvast hooajast. Igal sordil on omamoodi maitse ja tuleb leida oma lemmik, kuigi kõik on imemaitsvalt mahlased ja magusad.

Seal on pisemaid kui peopesa, piklikud ja peenikesi, suuri... esimesel päeval ei tundnud ma mangosid puuviljaletil äragi, kuna nad on seal hoopis erineva suuruse ja värviga. Ja nad on seal ikkagi kastidega, tavaliselt jaotatud täna söömiseks ja hilisemaks. Minu mäletamist mööda olid kohe söömise mangod isegi odavamad. Meie aias õitsesid mangopuudki ning ootan aega, mil hooajaks tagasi lennata saan.

Kui ananassid pole meelt mööda, siis seal mäng muutub. Nad on mahlased ning lõhnavad ja maitsevad imemagusalt. Vahva on see, et osasid müüakse selle varrega, mille otsas nad kasvavad ning ära koorides saab nagu jäätist pulga otsast süüa :) Seal on armsatest pisikestest kuni suurteni välja. Nende kollane värv on nii kutsuv.

Sain väga head papaiakogemused. Uskumatult magusa ja marmelaadise sisuga, nende tumeoranzika viljaliha värv on lummav. Lõikasin tihti papaia poolte sisse banaane - nende maitsete kooskõla meeldis mulle rohkem kui neid eraldi süües. Avanes võimalus mekkida ka minu silme all otse puu otsast mulle toodud papaiat :)

Tikutulega tagaotsitavad rambutanid olid minu lemmikud. Hooaeg kestab juunist-augustini, seega tulid nad praegu saare lõunaosasse põhja poolt. Siiski kohalikud ja maitse on paradiisile omane. Ostsin suure kotiga tavaliselt kõik, mida nägin. Ühelt puuviljaleti taga seisva mehekese käest küsides, kas neil rambutane on, tuldi kohe soovile vastu ning telliti nad kohale ja mõne tunni pärast läksin oma rambutanidele järele :)

Arbuusid olid nii armsad minid. Kaks valikut - hübriid või loomulikum. Mul oli alati nuga ja väike lusikas kotis, seega olin igal ajal valmis arbuusi sööma. Neid oli mugav süüa kõikjal - rannas, autotripil, kohvikus (kui keegi kaaslastest soovis kuskil süüa), rõdul... Ei määri ja ei tilgu ning ainukeseks "vaevaks" oli lahti lõigata ja lusikaga sööma asuda :) Olin juba pikka aega nende mahlasust igatsenud, kuna suvel olid nad osaks igas päevas.

Maitsvad olid ka tähtviljad, kollased passionid, igasugused cherimoya laadsed ja saare põhjapoolt tulnud viinamarjad. Proovisin ka ennetundmata vilju nagu sri lanka apelsin, jackfruit, belli, wood apple, naminam, guajaav, sour sop, laulou, veralu ja ehk veel mõndasid, mille nimesid nimetada ei oska. Erinevatel põhjustel mulle viimastena nimetatud viljad vaimustust ei tekitanud. Enim levinud puuviljade populaarsus on kergesti mõistetav :)

Sri Lankal kasvab veel rohkelt puuvilju nagu laimid (kasvas ka meil hoovis), granaatõunad, mangostanid, pomelod, rose apples jne. Igal maal on oma kullatükid ja Eestis tasub olla õnnelik metsa all kasvavate marjade ja sügisese pirni-õunte saagi üle :)

Kui Eestis käin korra-paar nädalas poes-turul ja ostan kilode kaupa puuvilja koju, kuna nad valmivad järkjärgult ja säilivad tükk aega, siis Sri Lankal ei ole sellisel tegevusel mõtet. Kõige parem on enne söögikorda kuskilt puuviljaletist läbi hüpata. Neid on kerge leida, kuna letid on puuvilju täis igalpool :) Pikaks ajaks ette ei ole mõtet varuda, nii küpsevad viljad lihtsalt üle. Õue rõdule või kuhugi ei ole ka tark jätta, sest linnud tulevad kohe banaane ja papaiasid maiustama.

Paar korda valmistasin ka smuutisi, aga kuna kõik on nii maitsev iseenesestki, nautisin vilju tervel kujul. Siin on liiter mango-banaani smuutit.

Teisel hommikul aga banaani-papaia smuuti, mida mitmesse klaasi jaotama pidin, kuna suuremaid klaasanumaid meie villast ei leidnud.

Srilankalaste jaoks ei ole oluline ka laitmatu välimus või ülim puhtus. Nii nagu loodusest tulnud, nii ka müüki läheb. See tähendab, et tavaliselt ei ole puuviljad pestud enne letile asetamist. Näiteks mangosid valides tuleb harjuda veidikese mustusega kätel :) Kandsin kaasas alati suurt veega täidetud trennipudelilaadset joogipudelit, vett kasutasin joomiseks ja puuviljade pesuks või hiljem käte jaoks. Kaasas oli ka väikene rätik, millega nt mahlaste mangode söömise tagajärjed kuivatada sain. 

Silmasin rohkelt aedviljalette ning erinevaid juurvilju, mida unes ka ei ole osanud näha. Neil on küllus igalpool, riisipõllud kaovad silmapiiri taha, teeistandused, rääkimata maitsetaimedest ja pähklitest, mis samuti kohapeal kasvavad. Sri Lanka kohalikud toidud on vürtsikad ning loomulikult on need kõige värskematest taimelehtedest ja muust sellisest. Kaneelipuu kasvas meil aiaski ja poes müüdi värskeid vanillikaunu. Aasta läbi värskeid puuvilju, vahelduvad hooajad ehk miskit erinevat kogu aeg valmimas - maapealne paradiis :)