Tai puuviljad

Olen nüüdseks rohkem kui kuu veetnud Tais ning tõsimeeli see maa on tõeline puuviljade paradiis. Palju uusi maitsekogemusi, millest selles postituses kirja soovin panna. Taimaa pakub metsikult suurt valikut aastaringselt. Puuviljade kilohind ei lähe tavaliselt üle euro ning püsib 50 eurosendi ringis (1 euro = ca 40 bahti), seega on väga taskukohane puuviljadest toituda. Ajapikku saab aimu, mis hind on millegi vääriline ning väikese kauplemisega tullakse enamjaolt vastu. Samuti on puuvilju kerge soetada - tuleb lihtsalt kõrva taha panna, kus ja millal marketid tegutsevad. Teeäärsetel kohtab samuti kauneid ja värvilisi puuvilja mägesid. Market tähendab siin aga rohkeid lette täis köögi- ja puuvilju ning igast muud nänni, mida miskipärast toiduks nimetatakse.


On igapäevaseid marketeid, vähesema valikuga, kui näiteks spetsiaalsetel nädalapäevadel ja aegadel püsti pandud marketid. Igal piirkonnal on oma kindlad ajad. Samuti on night-marketitel või muul ekstra püsti pandud marketil soodsamad hinnad. Kõige odavam ehk looduse kingitus on muidugi siis kui võimalus endal banaane, arbuuse, ananasse või ükskõik mida korjata saab :) 

Rambutani hooaeg oli täies hoos, kui ma Taisse saabusin. Esimestel nädalatel sõin tihti üheks toidukorraks paar kilo rambutane - väga hea puuvili transportimiseks. Ei lähe lödiks ega käest ära, samuti on kerge pöidlaga koor purustada ja süüa käsi & nägu määrimata. Rambutane leidus alati ning neis ei pidanud kunagi pettuma (kui tegemist on hooajalise puuviljaga). Mahlane, magus ja kindlasti ühe lahedaima välimusega vili.

Kilohind: 25-35 bahti

Draakoniviljaga harjumiseks läks mul 2 nädalat. Esimestel kordadel maitsesid need nagu pesupulber, kuid nädalas mõned korrad proovides arvatavasti maitsepungad kohanesid ning peale seda võisin päevi ainult neid süüa. Kergelt magus ja mahlane, eriti maitsvatel on veidike meemekki ning taaskordselt on nende välimus looduse kunst. Alguses eelistasin lillasisuga draakonivilju, kuna need tundusid magusamad, kuid aja möödudes said lemmikuks ikkagi valged. Ajapikku saab lilla- ja valgesisuga viljadel välimuse järgi vahet teha - alguses ei taibanud erinevust, kuigi tegelikult on see päris ilmselge. Lillad on rohkem krobelisemad, laiamõõtmelisemad ja väiksemate roheliste nagadega.
Kolmest kilost piisas hommiku- ja lõunasöögiks. Ringijalutades või ükskõik kuhu minnes on draakonivilju lihtne süüa. Tuleb vaid lillekujuliseks koorida nagu banaanegi. Saab süüa ka pooleks lõigatult lusikaga. Avapildil on näha lillat draakonivilja.

Kilohind: 20-35 bahti

Mangosteenide hooajal ehk juuli lõpu poole sai osta üpris suuri ning maitsvaid vilju. Eksootilisi vilju on keeruline kirjeldada, kuna igaüks on võrratult omapärane. Mangosteen on igaljuhul kirkalt värske magusa maitsega. Pöidlaga on võimalik koor läbistada ainult juhul, kui vili on küps ja mitte vanaks läinud. Kivikõvasid mangosteene on raske avada ning see tähendab seisnud vilja. Koortes on rohkelt pigmenti, mida keetes saab naturaalse värvi, milles valgetele puuvillastele riietele patika tehnikas värvi anda saab. Alumisel avapildil on näha vilja sisu.

Kilohind: 25-40 bahti

Mangod on veel imelisemad kui ma ette kujutada oskasin. Nii palju sorte, kuid kollased mangod ületavad kõik teised. Need on omased vaid Taile. Täielik nauding on neid toidukorrana süüa.
Rohelised ja osad rohelised, mis küpsedes veidike kollapõsksed, on hapukamad. Võib-olla on asi minus, kuna olen magusasõber ja seetõttu eelistan magusamaid. Kollaseid mangosid on erinevaid sorte, kõik erineva maitsevariatsiooniga. Samuti ei ole kollased kiulised. Tõeliselt mahlased, magusad ja imelised viljad. Tai kollased mangod ületavad Sri Lanka mangod.
Kui mangot süüa seda koorides, tuleb arvestada pesemisvõimalusega, kuna see on niivõrd mahlakas. Viisakalt ja mitte määrides on kerge neid lusikaga süüa.

Kilohind: 20-35 bahti

Durian oli minu jaoks totaalselt uus maitseelamus. Võttis kolm proovimist enne kui see vili meeldima hakkas. Lõhn ja tekstuur olid algusest peale meeldivad, kuid maitse oli nagu lehkaval kalal. Kolmas kord oli maitse juba vägagi nauditav, kuid miski ei maitse siin ilmas nagu durian. Pärast kolmandat korda ei olnud ebameeldivat kala maitset :) Tekstuur on mõnusalt kreemine. Toidukorrana ma seda veel süüa ei suutnud, kuid on inimesi, kes seda teevad.

Kilohind: 50-90 bahti

Arbuus on vast see vili, millest lihtsalt ei saa ära tüdineda. Enamiku ajast alustasin päeva värskete, magusate, tumepunaste ja mahlaste arbuusidega. Neid on nii pisikesi kui ka suuremaid, kolm pisikest on hommikusöögiks piisav või siis üks suur. Ökokülas elades korjasime arbuuse oma maa pealt. Valmimisaeg on ca 2-3 kuud. Arbuusid on seal nii maitsvad, et võis kergelt mööduda üks päev vaid arbuuse süües. Lihtsalt noaga pooleks lõigata ja vaja on veel vaid head lusikat.

Hind ühel arbuusil: 10-30 bahti

Laim kasvab seal hõlpsalt ning eriti maitsev on laimimahla pigistada arbuusile. Nii loob imelihtsalt uue maitseelamuse. On väiksemaid ja suuremaid ning osad laimid on kobrelise koorega.

Hind on nii odav, et see on eurodes peaaegu olematu.

Jackfruit oli armastus esimesest proovimisest. Maitse ja tekstuur on nagu magusal mullinätsul või nätsukommil. Lõhn on kõik, millest üks laps unistada võib. Mahlakas maitse, kuid mahla süües ei nirise nagu mangol. Välimuselt veidike sarnane durianile, kuid mitte nii teravate nagadega. Kahjuks ei olnud jackfruit'i kõrghooaeg, seega sai seda nautida vaid loetud korrad. On väga tavaline, et maakohtades elavatel Tai peredel on aias jackfruit'i puu. 

Kilohind: 40 bahti

Ananassi lõhn on imeliselt värske & magus, samamoodi nagu ananassi maitsegi. Hämmastavalt mahlased ning kauni tumekollase sisuga ja oranzika koorega. Valikut on nii mitmete suuruste vahel. Enda korjatud mini-ananassi (pildil) maitse on samuti unustamatu :)

Kilohind: 20-40 bahti

Kookos on siin samuti erinev kui Sri Lankal ning välimuselt sarnased on neilgi erinevaid variatsioone. Väiksemad olid magusama mahla ja sisuga ning suurematel oli sellevõrra rohkem viljaliha ja vedelikku. Noorema kookose viljaliha oli lihtne lusikaga süüa, kuna see ei ole kõva nagu vanematel. Ühed lemmikud! Ökotalus elades jättis armas Tai perenaine mu kookose soovi kõrva taha ja järgmisel hetkel ootas 70 kookost söömist - jagasime muidugi kogukonna inimeste vahel ära. Kõiki mina nüüd ka ära ei söönud :)

Hind ühel kookosel: 25 bahti

Sugar-apple ehk sweetsop on magusalt maitsev ning meenutab maasikajogurtit, kuigi minu jaoks on üpris tüütu süüa seda rohkete seemnete tõttu. Sobib hästi kokku banaanidega.

Longan ehk "draakoni silm" maitseb nagu karamellikomm. Sarnane tekstuur rambutanile. Toidukorrana süües võtaks palju aega, kuna viljaliha on seemne ümber vähe. Draakoni silmaks kutsutakse teda just seetõttu, kuna keskel olev seeme on ümmargune ja tume ning läbikumades meenutab silma. Koor tuleb lihtsalt pöidlaga purustada. 
Põhja-Tais külavahel jalutades jäid tihti longani puud aedades silma.

Langsat ehk longan-like vili on välimuselt sarnane longan'ile, kuigi sisu on sektoriteks jaotatud ning seeme on hammustades kibe. Hapukas vili, mis mulle muljet ei avaldanud. Kuigi paljudele inimestele, keda teel kohtasin, see meeldis. Langsat kasvab tihedalt kobaras erinevalt longan'ist. Vilja tuleb söömiseks koorida.

Java apple (kutsutakse ka rose apple) on kõige ideaalsem vili jahutuseks kuumal päeval. Krõmps ning mahlakas, maitse on meeldiv, kuid rohkem isutas selle vesisus ning tekstuur. Huvitava kirikukellakujuline ning naturaalselt läikiv. Käepärane puuvili, sest seda saab ilma vaevata ära süüa.

Snake fruit on üllatava välimusega meenutades ussinahka ja olles teravate, kuid mitte tugevate harjakestega. Maitselt meenutas alkoholi - seega ei olnud just vaimustuses.

Litši viljad on nii maitsvad, mõõdukalt magusad ja mahlased, kuid kahjuks oli nende hooaeg läbi saamas. Seetõttu õnnestus saada vaid viimaseid vilju. Koor on lihtsasti sõrmedega purustatav.

Pomeloid kohtas metsa ääres puu otstes ning need pole pooltki nii mõrud kui Eestist toidupoest ostes.

Santol maitses rabarberimoodi. Samuti ei saanud sellest minu lemmikut, kuna mulle hapud viljad väga ei maitse.

Banaane on ka mitmeid sorte, kuid Tai inimesed räägivad väga vähe inglise keelt seega on keerukas lemmikuid sorte küsida. Nautida on nii palju teisi puuvilju, et banaanid jäävad tagaplaanile. Kuigi banaanipuud on siin enim populaarseimad - kus vähegi taimedel võimalik kasvada on, seal kasvavad ka banaanid. 

Pundi hind: 10-20 bahti 

Tais kasvavad veel guaavad, papaiad, sapod, granaatõunad, viinamarjad ja mitmekümned veidrad viljad, mille nimedest on raske aru saada, kui kohalikud neid ütlevad.

See on täielik patt, kui olla Aasias ja jätta proovimata niivõrd imelisi puuvilju. Ei saa öelda, et mango ei maitse, kui pole proovinud sadu erinevaid variatsioone. Uusi vilju maitstes tasub olla avatud mõtetega, kuna esmakordsel proovimisel ei tea, kas tegemist on toore, küpse või üleküpsenud viljaga. Väärt proovimist ja avastamist. Tavaliselt pakuvad müüjad tükikest proovida, kui küsida.

Hea tunne, kui käid reisimas ja kohapeal olles endast prügi maha ei jäta - puuviljakoored lähevad kompostiks või viskad loodusesse tagasi, kuna varem või hiljem kõdunevad need ära ja saavad mullaga üheks (soovitan osta lahti lõikamata puuvilju, kuna muidu pakendatakse need plastikusse). Puuvilju ostan hug-bagide sisse, mis kotis alati varuks on.

Ökotalus elades istutasin palju seemneid mahagi. Kõdunemine ja idanemine toimub Tais megakiirusel. Ideaalne kliima taimedele.

Muidugi kasvab seal veel meeletult palju erinevaid köögivilju ja riisi, selliseid sorte, mida näinudki polnud. Sai ka neid proovida Tai perekonna juures peatudes, kuid puuviljad on siiski toit, mis ettevalmistamist ei vaja ning mis on ringiliikudes mugavad süüa. Imeline enesetunne saatis mind kogu reisi vältel :) Samuti on seal on puuviljad puhtamad, sest ei ole kaetud vaha või muude säilitusainetega. Oma silmaga sai nähtud ja maitstud orgaanilisi vilju ning ka istutatud sadu viljapuid, seega vajadus kemikaalidele on loomulikult 0. Ei väida, et midagi ei kasutata, oleneb lihtsalt, kes kasvatab & kust osta. Kuid kindlasti on puuviljad puhtamad kui kõik muu kraam :)

Mainin, et mul on alati endal kaasas suur taskunuga ning keskmise suurusega lusikas, mis minuga igalpool kaasas reisivad. Nii ei teki vajadust sõltuda söögikohtadest või muudest vahenditest, mida söömisel ehk vaja võib minna. Kuigi kõikide puuviljade söömisel, mida on näha alumisel pildil, on sul vaja käsi - soovitavalt kahte kätt :)

Kokkuvõtteks - suurepärane kostitus Tai poolt!