Vihmasel hommikul oli hea alustada esmakordselt dehüdraatoriga kuivatamist - eile saabus ning täna sain esimesed kuivatatud õunad valmis ka :) Kuivatamisel säilivad toiduensüümid (alla 45 kraadi kuivatades), vitamiinid, maitse ja aroom. Ei kujuta ette veel mõnusamat ja tervislikumat toidu säilitusviisi, et Eestimaa maitseid läbi pika ja külma talve nautida saaks.
Magusatelt suviõuntelt eemaldasin südame (osadelt ka koored) ning viilutasin - seda kõike mugava õunakoorijaga. Õunad lõikasin keskelt pooleks ja ladusin poolkuu kujudena kuivatialusele. Alguses oli mul 400 grammi (ilma südamike-koorteta) õunu, aga pärast 8-tunnist niiskuse eemaldamist 45 kraadises soojuses jäi neist järele vaid 100 grammi. Valmiskujul on nad pehmed, nahkjad, vetruvad ning vedelikku pigistades välja ei tule. Väga nämmad, väärt tegemist! :)
Lasin öö otsa veel rätiku peal jahtuda-kuivada, et kondents-niiskus sisse ei jääks. Säilitamiseks panin klaaspurki ja kappi, kuna nii on nad kuivas, jahedas ja pimedas.
Hea endalgi talvel kooli lõunaks kaasa võtta või hoopiski lähedastele jõulukingi juurde koos teiste kuivatatud viljadega poetada :)
Loomulik tumebeezikas värv ei ole poodides esinduslik, seega töödeldakse enamus kuivatatud vilju säilitus-, magus- ja värvainetega. Oma aias kasvanud ja kuivatatud õun on kõige selle vaba - laskem tunda naturaalset maitset :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar