Melon & arbuus

Eh, ainult melon ja nii palju juttu? Seda postitust kirjutades seostus peas nii palju, et lausa pidin selle kõik kirja panema :)

Söön tihti ühe toidukorrana melonit või arbuusi. Naudin seda alati monotoiduna - esiteks seepärast, et melonid seedivad teistest viljadest kiiremini oma suure veesisalduse tõttu. Ning kui süüa koos erinevaid seedimisaegu vajavaid toite (tegelikult tarvitsevad eritoidud ka erinevaid ensüüme ja seedemahlu), jääb kiiremini seeduv toit maos aeglasema toidu taha ootama ja läheb käärima. Sama nagu jätta midagi soojal suvepäeval päikese kätte - läheb ju hapuks kätte - inimkeha on aga veel soojem (36kraadi), niiet kujuta ette, mis seal kõhus toimub, kui enne arbuusi seal miski ees on. Melonid ei ole ise halva tekitajad. Võib lihtsalt teadmiseks võtta ning mina soovin endale küll head energiat ja seedimist :)
Paljud imestavad, kuuldes, et mul näiteks hommikusöögiks vaid melon. Eeldatakse, et sellest ei saa kõhtu täis - võib-olla siis ei saagi, kui kiiresti, mälumata & mõtlemata toit alla neelata. Niimoodi toimides ei anta küllastustunnet tekitavatele hormoonidele aega toimida, mis saadavad ajule signaali, et kõht on täis.
Olles liigselt rasvunud või eirates signaale, areneb välja leptiini (hormoon, mis summutab isu) resitentsus. Nii hakkab toimuma ülesöömine. Selle vältimiseks tuleb anda signaalidele aega kohale jõudmiseks - süüa rahulikus tempos ja mäluda. Seedimine algab suust - hästi mälutud toit on pool seeditud toit. Võta need 10, 15, 20, 30 minutit toidu nautimiseks. Võta aeg maha. Tunneta toidu maitseid ja tunneta end. Leian alati aja rahus söömiseks, kus saan maha istuda. Vahel ka tõeliselt maha istuda - suvel päikese soojuses oli väga mõnus maitseid nautida :)
Kuulen veel juttu, et aga siis läheb kõht ju nii kiiresti tühjaks. Aga las läheb! Nii ongi õige. Toidust saadavat energiat saame alles siis, kui toit on liikunud maost edasi soolestikku. Mida kiiremini su söök seedib, seda parem see on - raske toit valmistab ka kehale raskusi ja kulutab seedimiseks ülemäära energiat. Kas pole mitte tore süüa uuesti? On ju see söömine suur killuke me elust, millest me nautimise välja oleme vorminud :)

Arbuusi veetilgakesed

Kuna arbuus on tavaliselt päris suur, jätkub seda mitmeks korraks. Arbuusi lõikan pooleks ja asun lusikaga sööma. Lihtne. Melon on tavaliselt pisemat sorti ja just ühe kõhutäie suurune :) Lihtsalt söömiseks polegi vaja midagi muud teha, kui melon pikkupidi pooleks lõigata, lusikaga seemned välja ja veel kord pooleks ning suupärased ampsud lõigata :) Nii on minu jaoks kõige mugavam - ei määri ega tilgu miskit. Mõnusaid küpseid meloneid saab samamoodi lusikaga süüa. Variante on mitmeid. Ja valik on ka suur ja lai! Arbuus, galia melon, mesimelon ehk kollane melon, piel de sapo ehk roheline melon ja veel mitmeid-mitmeid. Minu lemmikuks on esimesel pildil olev kantaluup. Mahlaselt mesimagus. Tegelikult on nad kõik mesimagusad :)

Galia meloni ilus säbruline koor

Arbuuside-melonite hooaeg on suvekuudel - siis on nad magusad. Mida rohkem sügist peale tuleb, seda vähem magusamad nad on. Mulle meeldibki suvel neid enim süüa, kuna nad on soojadel ilmadel ka mõnusateks värskendajateks ja jahutajateks. Kuigi-kuigi külmemal ajal on õnnestunud turult üüber magusaid meloneid saada. Õnnemäng! :)